TINTO y FINO

 

Üks Ibeeria poolsaare pikemaid jõgesid pakub lahkest oma kallast viinapuude kasvatamiseks. Ühes otsas on Vila Nova de Gaia ja portvein ning teises otsas sirutub piki jõge 115km Ribera del Duero – „Duero kaldad”. 897 kilomeetrit annab talle 3.koha sealsete jõgede pikkusvõistlusel.
Kolm tähtsamat tinglikku alampiirkonda on linnade Peñafiel, Roa, San Esteban de Gormaz ümber. Ribera del Duero keskpaigaks on Aranda de Duero. Selle veinipiirkonna loodus ei ole just kõige maalilisem, sest ümberringi laiuvad kivised lamedad künkad ja rustikaalsed kindlused ning olemist ei levenda ka karm kontinentaalne kliima. Keeruline on selles kohas teha igal aastal tippveini, sest keskmiselt on aastas 138! miinuskraadivaba päeva. Seepärast on saak eriti tundlik klimaatiliste olude suhtes erinevate aastate lõikes.
Duero jõe kallastel on muidugi viinapuuaedasid leidunud juba roomlaste ajal. Praegu tundub see üsnagi kummaline, kuid veel 17.sajandil kasvatati sealsamas vaid heledaid viinamarju. Ribera del Duero uue ajaloo alguseks saab lugeda aastat 1864 – pandi alus veinimajale, mida täna tuntakse Vega Sicilia nime all.
Kui Ribera del Duerole anti 1982.aastal DO staatus, siis oli regioonis 14 veinikoda. Nüüd on nende arv üle 300.
Ainus marjasort, mida peale kääritamist just Ribera veiniks lubatakse nimetada, on Tempranillo aka Tinto Fino. Esineb ka mõni ajalooliste põhjustega erand.
Praegu on isegi mõneti raske öelda, kes suurte Hispaanlaste heitluses esinumbriks jäänud on, kas Rioja või Ribera del Duero.
Igal juhul tuntakse head Ribera del Duero veini jõulise, maitse ja värvirohkena, kuid siiski elegantselt erksana. Samuti nagu Riojaski, on tekkinud kaks eri stiili veinide loomises: klassikaline ja modernne. 75% veinist juuakse ära Hispaanias ning just seetõttu, et 2008. aasta kriis kohalikku veinitarbijat räsis, on viimasel ajal veini kvaliteeditase olnud tõusuteel. Konkurents kihutab takka ja suvalist Tinto Finot ei ole võimalik eksportida. Veinisõpru selline areng muidugi rõõmustab, sest hind ja kvaliteet on liikunud teineteisele vastassuunas. Siis nii, et esimene alla ja teine üles.
Võib öelda, et tipud jäävad ikka tippudeks nii headel kui ka halbadel aegadel, kuid kõvade keskmike olemasolu on veinisõbrale meelepärane.

VINOSFAIRI Ribera del Duero valik on just täienenud Bodegas Fuentespina veinidega.