Rubriigiarhiiv: Veiniuudised

Värsked uudised DOC Riojast

Aastal 1991 lisati Rioja veinipiirkonna kvaliteedinäitaja tunnuse lühendisse C täht, “Calificada” ja sellest sai Rioja DOC tähise ( Denominación de Origen Calificada) esimesena Hispaanias. Consejo Regulador (Kontrollnõukogu) pani siis paberile veinivalmistamise kontrollinõuded ja sellest ajast pole suuremaid muutusi põhimõtetes toime pandud. Otse vastupidi. Vaatamata mässumeelsete uuendusi soovivate veinimeistrite nõudmistele, jäi kontrollnõukogu kiivalt kinni pidama oma traditsioonidest. Nende hääl muutus aga muudkui valjemaks ja kui esimesed tipptegijad Rioja piirkonnast väljusid, hakkasid ametnikud aru saama, et maailm on muutumas.

Seega, nüüd on see päev käes, kui 1. jaanuarist 2019 hakkavad kehtima…

muudatused Rioja DOC reeglites.

Allpool peamistest uuendustest.

1. Traditsiooniliste Reserva ja Gran Reserva kategooriate nõuded vaadati üle. Reserva taseme punaveinid peavad olema laagerdatud vähemalt 6 kuud pudelis enne turustamist. Enne seda on minimaalne vajalik vaadilaagerdus 12 kuu jooksul ja kokku veinikoja keldris harimist 36 kuud ehk 3 aastat. Gran Reserva kategooria vein vajab vähemalt 24 kuud vaadilaagerdust ja vä hemalt teist sama palju küpsemist pudelis.
2. Uuendused rosé veinide vallas tähendavad nüüd laiemat spektrit värvi intensiivsuse osas, täpsemalt on lubatud väljastada pisut heledamat tooniga veini. Moega vaja kaasas käia.
3. Siiani oli lubatud veinipudeli etiketile kirjutada vaid piirkonna nimi Rioja, alampiirkondade ehk tsoonide või linna/küla nimede selgelt nähtav väljatoomine polnud lubatud.

Nüüd on veinikodadel võimalus Rioja geograafilised erinevused toodud sildile välja tuua ja seda märgatavas suuruses.

„Vino de Zona”
Tunnustatakse kolme tsooni: Rioja Alavesa, Rioja Alta ja Rioja Oriental.
Vähemalt 85% viinamarjadest peavad pärinema sellest tsoonist ja veini vinifikatsioon, laagerdamine ja pudeldamine peab toimuma tsooni piirides.

„Vino de Municipio”
Täpsemalt pakutakse võimalust kirjutada pudeli sildile veini päritolulinna nime. Regioonis on kokku 144 linna/küla, milles Kontrollnõukogu on kinnitanud nõutud tasemel viinapuude kasvatamiseks sobivad tingimused. Vähemalt 85% viinamarjadest peavad pärinema sellest munitsipaliteedist ja kogu toimetamine peab toimuma tsooni piirides.

„Viñedo Singular”
Täiesti uus geograafiline määratlus, mida võib kasutada ühest veiniaiast või istandusest veini puhul ja see on otseselt seotud konkreetse terroir`ga. Veinisildil võib selle olulise infona kirja panna tähistamaks veini kõrgeid kvaliteedinõudeid.

a. Viinamarjad peavad pärit olema eksklusiivselt sellest ühest aiast.
b. Veini vinifikatsioon, laagerdamine, pudeldamine ja hoidmine peab toimuma veinikojas.
c. Viinamarjade korje peab toimuma käsitsi.
d. Viinapuude vanus vähemalt 15 aastat.
e. Maksimum saagikus 5000kg/ha tumedatele ja 6922kg/ha valgetele sortidele.
f. Maksimaalne viinamarjast-veiniks suhe 65%.
g. Spetsiaalse Viinamarjakasvataja Kaardi olemasolu.

4. „Espumoso de calidad de Rioja”
Täiesti uus kategooria kõrgema kvaliteediga vahuveinidele, valgetele ja rosèdele. Alates Cava DO loomisest 1972. aastal on Rioja piirkonna veinikojad traditsioonilisel meetodil valmistatavate kvaliteetvahuveinide puhul kasutanud selle DO reegleid. Nüüd on eesmärk eristuda ja olla omapärane. Alates 31. detsembrist 2017 pudelisse pandud vahuveinide puhul saavad Rioja veinikojad nimetada oma toodet „Espumoso de Rioja”. Kaheksa veinikoda on sellise soovi juba Rioja Kontrollnõukogule juba esitanud.

Kõik Riojas lubatavad viinamarjasordid on autoriseeritud ka „Espumoso de Rioja” valmistamiseks. Rosé mulliveinis peab kasutama vähemalt 25% tumedaid viinamarju. Muud olulisemad tehnilised nõuded:

a. Alkoholi sisaldus peab olema 11% ja 13% vahel ( naturaalne alkohol marjadest >9,5%).
b. Värvi intensiivsus rosé puhul väga hele (0,1…1,8 AU/cm summana A420+A520+A620).
c. SO2 sisaldus maksimaalselt 140 mg/l.
d. Viinamarjad korjatakse käsitsi.
e. Maksimaalne viinamarjast-veiniks suhe 65%.
f. Minimaalne üldhappesus 5,9 g/l.

Vahuveinid valmistatakse klassikalisel meetodil. Jääksuhkru sisalduse järgi on lubatud kolm liiki vahuveine Brut, Extra Brut ja Brut Nature.

DOC on kinnitanud minimaalseks teise fermentatsiooni perioodiks 15 kuud, Reserva kategooriale 24 kuud, Gran Reserva kategooriale 36 kuud. Võrdluseks Cava DO analoogidele 9-15-30 kuud. Seega esimesed pääsukesed saavad lennata turule juba 2019. aasta jõuluks.

Sierra de Gredos

Viñas viejas de Pegaso
PEGASO ZETA 2016 Vino de la Tierra de Castilla y León
PEGASO GRANITO 2008/2010/2011 Vino de la Tierra de Castilla y León
PEGASO PIZARRA 2010/2011 Vino de la Tierra de Castilla y León

Vinosfairi täienenud veinivalik !

Utiel-Requena piirkonnast veinimaja Bodegas Vegalfaro veiniga Caprasia crianza Amphora, mis on valmistatud sealsest traditsioonilisest viinamarjasordist Bobal.
Viinamarjasordile omaselt fermenteeritakse virre madalal temperatuuril, malolaktiline fermentatsioon tammevaadis. Laagedatud 14 kuud kerge ja keskmise röstiga tammevaatides. Osaliselt on vein laagerdatud terracota amforates. Kirsipunase värvusega. Aroomis on tumedad küpsed marjad. Üle keskmise täidlusega maitses on magusad tanniinid. Sobiv kaaslane ulukiliha toitudele.

Garnacha viinamarjast veinide valikusse lisandus Valencia tootjalt Bodegas Rafael Cambralt  punavein Soplo.
10aasta vanustelt Garnacha viinapuudelt korjatud marjadest. Veini on laagerdatud 4 kuud uutes ja kasutatud prantsuse tammest vaatides ning stabiliseeritud betoonist tankides. Vein on rubiinpunase värvusega. Aroomist leiab punaseid marju ja balsamicot. Matse on nooruslik ja mahlakas, tanniinne, mineraalse järelmaitsega. Soovitame veini grillitud kaelalihaga või kitsepiimast laagerdunud juustuga.

Veinifriikidele Bodegas Rafael Cambralt La Forcallà de Antonia 2015 on valmistatud haruldasest viinamarjasordist Forcallat ja korjatud 55 aasta vanusest omajuursetelt istikutelt. Punaveini on laagerdatud 8 kuud kasutatud 500l prantsuse tammest vaatides.

Nüüd on esindatud ka Bodegas Casa Castillo tippvein Pie Franco.
Pie Franco 2015 Omajuursete üle 70 aasta vanuste Monastrell viinapuude aiast Pago la Solana pärit marjad on pressitud käsipressiga ning osaliselt tambitud jalgadega. Laagerdatud 22 kuud uutes prantsuse tammest vaatides. Pudeldatud filtreerimata.
Intensiivses aroomis on tunda küpsed marjad, millele lisandub sammalt koos grafiidi nüansiga. Täidlasel ja mahlakal maitsel on mitmekihiline tekstuur, mineraalsus. 2015 aasta vein on saanud Hispaania veinigiidilt Guia Peninilt hindeks ja Wine Advocate andis 98 punkti.

Las Rocas

Vinosfair täiendas oma Garnachade valikut LAS ROCAS veinisarjaga Bodegas San Alejandrolt.

Vanadelt viinapuudelt korjatud viinamarjadest tehtud veine, sildil märge viñas viejas, on tunnustatud erinevatel konkurssidel. Viimati hindas härra Robert Parker 90 punkti vääriliseks:

sa_rp

GRAMONA cavad

Meil on hea meel kuulutada, et Penedési tipptootja GRAMONA cavad ja veinid on taas Eestis esindatud. Septembrikuu lõpus tutvustas veinimaja, maheveinindust ja suurepäraseid veine  Gramona esindaja Pamela Anzano Valero.